Miks on tarvis uurida merealasid?

Veealune loodus on võrdlemisi tundmatu ja sellekohane teave üsna hajali. Puudub tervikpilt meres asuvate elupaigatüüpide ja liikide leviku kohta ning seetõttu võivad olla potentsiaalsed kaitset vajavad kooslused ja elupaigatüübid veel kaitsmata. Eesti merealadest tuleb koostada keskkonnatingimusi, floorat ja faunat kirjeldavad kaardid, et oleks võimalik saada tervikpilt meres asuvate elupaigatüüpide ja liikide levikupiiride kohta. Projekt aitas andmete kogumisega kaasa lünkade täitmisele ning bioloogilise mitmekesisuse kaitse tagamisele Eesti merealadel.

Krassgrundi laid ja seda ümbritsev mereala asub Soome lahes Pakri saartest läänes. Piirkonnas oli senini teostatud vaid hülgeuuringuid ja linnuvaatlusi, mis vajasid aga täiendust. Samas võis teadlaste hinnangul olla merealal ka teisi looduskaitselisi väärtusi, mis vajaksid uuringuid ja kaardistamist. Projekt andis vajalikku infot Krassgrundi mereala looduskaitseliste väärtuste kohta (sh NATURA 2000 elupaigatüübid) ning põhjalikumat teavet kaitseala piiride kohta. Inventuuriga kaeti merepõhi sügavusvahemikus 0-25m ning selle tulemusena aidati kaasa Läänemere meremaastike ja elupaikade kaartide koostamisele. Samas viidi läbi põhjataimestiku ja -loomastiku inventuur. Samuti teostati kalastiku inventuur, mille tulemusena sai täiendavaid andmeid hindamaks Läänemere kalaliikide looduskaitselist seisundit ning täiendati antud piirkonna linnustiku ja hüljeste kohta käivaid andmeid.

Uuringu tulemused

Teostavate uuringute võimaldavad hinnata Läänemere seisundit ja muutusi tulevikus, kavandada piirkonna mereelustiku säilimiseks vajalikud eeltingimused ning võimaldada ettevõtjatel teha täpsemaid prognoose tuleviku merealade arendusprojektide kavandamisel. Kogutud teadmisi saab rakendada teiste merealade kaitset või kasutust puudutavates protsessides. Avalikkuse teadlikkuse tõusu kaudu saavutatakse kaudne mõju merealade kaitsele - inimesed väärtustavad rohkem merealasid ning nendega seotud elustikku.

Projekti tulemustest saab täpsemalt lugeda lõpparuandest. Eraldi valmisid ka aruanded linnustiku ja kalastiku, hüljeste kohta.

Projekti tulemustest valmisid videoloengud. Georg Martin räägib Krassgrundi põhjaelustikust ja elupaikadest, Eesti rannikumere mitmekesisusest ja mere uurimisest. Kalateadlane Markus Vetemaa räägib Krassgrundi kalaliikidest ja arutleb, miks just sellised liigid seal elutsevad. Hülgeuurija Ivar Jüssi räägib Krassgrundi sobivusest hüljestele ning vahendab ornitoloogide vaatlusandmeid Krassgrundi linnustikust.

Projekti elluviimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.