Jänijõgi asub Põhja-Eestis, kus saab alguse Kukevere küla lähistelt Järvamaal ning voolab ka Lääne-Virumaal ja Harjumaal kuni suubub Jägala jõkke. Jänijõe kogupikkuseks on 31,6 km ning valgala suuruseks 172 km². Jänijõgi on ajas võrdlemisi palju muutunud. 1938. aasta Jänijõe kirjeldustes on Kukevere ja Jäneda ümbruses peamiselt sood, mis Nõukogude okupatsiooni ajal kuivendati ning kus Jänijõge ka seetõttu süvendati ja sirgendati, et kuivendusvee ärajuhtimine oleks võimalikult kiire ja efektiivne. Seetõttu asub Jänijõe ülemjooks lähtest kuni Jäneda Veskijärveni intensiivselt majandataval põllumajandusmaastikul ning jõe looduslik seisund on kesine.

Miks on tarvis Jänijõe seisundit parandada?

Jänijõe seisund on vastavalt veemajanduskava meetmeprogrammile kesine, sh nii ökoloogiline seisund kui ka koondseisund, samas kui VMK meetmekava on seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2021 jõe hea seisund. Käesoleva projekti eesmärk on kaasa aidata Jänijõe hea seisundi saavutamisele aastaks 2021. Jänijõge tuleks lugeda tervendamise mõttes kõrge prioriteediga veekoguks, sest ta on lõheliste elupaik ja paikneb suures ulatuses looduskaitsealal, täpsemalt, Kõrvemaa Maastikukaitsealal, mille kaitse-eesmärkide hulgas on allikatoiteliste jõeelupaikade looduslikkuse säilitamine. Samal ajal on Jänijõgi populaarne puhke- ja turismisihtkoht, sh tuntud kalajõgi.

Keskkonnakaitsemeetmed põllumajanduses:

Hoolitseda reovee käitlemise eest:

•  Võimalusel on soovitatav liituda üldkasutatava kanalisatsioonivõrguga.

•  Selle puudumisel on mitmeid võimalusi reovett puhastada:   nt  septik, imbväljak või immutustunnel, erinevad pinnasfiltersüsteemid.

Vaata lisa koolitusmaterjalidest lehe allosas.

Projekti lõpuseminar toimus 13. mail 2019. Lisainfo SEMINARI LEHEL

Peamised tegevused Jänijõe kaitsel

Projekti kandvaimaks osaks on erinevate sihtgruppide koolitamine:

1) Loomapidajate koolitamine teadlikkuse tõstmiseks ja keskkonnasäästliku tootmise edendamiseks.

2) Keskkonnameetmete planeerimise alane koolitus, infomaterjalid maaparandussüsteemide projekteerijatele.

3) Põllumajandustootjate (sh maaharijate) koolitamine teadlikkuse tõstmiseks ja keskkonnasäästliku tootmise edendamiseks.

4) Toitainete bilansi koostamise alane koolitus põllumajandustootjatele.

5) Koolitus nõuetekohaseks reovee käitluseks.

Koolituste edukaks läbiviimiseks tegeldakse projekti esimesel aastal peamiselt valgala uuringutega (veeanalüüsid, setteproovid, visuaalne vaatlus jms) ning modelleerimisega. Sealhulgas kohtutaks iga sihtgrupi esindajaga, kellega viiakse läbi süvanõustamine.

Karstivorm Jänijõe valgalal.

Koolituste materjalid Jänijõe keskkonnaseisundi parandamisest:

Infovoldikut Jänijõest vaata siit

Lisaks maaharimisele tegeldakse Jänijõe valgalal ka loomakasvatusega. Nagu juuresolevatelt piltidelt näha, võib ka veekogude äärne karjatamine anda olulist toitainete ning orgaanika sisendit veekogudele.

Kui tekkis küsimusi, siis kirjuta janijogi@elfond.ee

Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.