Läänemeri meri on suur, kui vaadata rannalt, aga maailmakaardil näha, et see on vaid pisike osa maailmamerest, mis pealegi ookeaniavarusest üsna eraldatud. Oleme siin elanud aastatuhandeid, meri on meile kodune, aga samas ka võõras. Mere pealispinda on näinud enamus, aga selle sügavuses on Terra Incognita - vähem tuttav kui Kuu pind. Ta on vajalik meile kõigile, kuid samas lähevad mere enda vajadused tihti meelest.

Mereelukaile ja ka meile, kes me mere veerel elame, on vaja, et meri oleks terve. Ent ligi pool sajandit on merd mürgitatud ja üle toidetud. Ohtlikud kemikaalid, millega merd oleme mürgitanud, on paljudele tuttavad: DDT, PCBd, dioksiinid. Õnneks on DDT ja PCBd tänaseks meie mere valgalal keelatud ning dioksiinide heidet keskkonda on samuti suudetud vähendada. Tasapisi on meri neist ohtlikest ainetest puhastumas. Seda on ka näha meie merikotkaste ja hallhüljeste heast käekäigust, keda need saasteained tõsiselt ohustasid. Kõigi ohtlike ainetega ei ole küll lugu nii selgelt paranemas, kuid siiski tuleb täna mere ületoitmist lugeda suuremaks mureks.

Mere ületoitmist ehk eutrofeerumist põhjustavad kaks olulist taimetoitainet: lämmastik ja fosfor. Ka nende sissevoolu merre oleme suutnud vähendada, kuid paraku ebapiisavalt. Kujutage ette, et olete kellegi neljakordse ületoitmisega viinud haua äärele. Nüüd vähendate te tema toitmist veerandi võrra ja arvate, et kõik on korras. Tegelikult aga jätkate ju vaese paksukese kolmekordse ületoitmisega – tähendab, olete tegelikult tema enneaegse surma vaid veidi edasi lükanud. Meie meri vajab tõelist dieeti, nagu on teadlaste poolt välja pakutud ja valitsuste poolt kokku lepitud. Eestimaa Looduse Fond tegeleb selle nimel, et mere ületoitmise lõpetamiseks antud lubadusi ka tegelikus elus täide viidaks.

Suur osa mere ületoitmist põhjustavast lämmastikust ja fosforist on pärit maismaalt. Vesikempsud ja suurfarmid, tööstused ja põlluväetis – need kõik annavad oma osa. Asulaist pärit reovee puhastamises on siiski tehtud märkimisväärseid edusamme, mistõttu on praegu peatähelepanu just põllumajandusest pärit hajakande vähendamisel. Seetõttu tegeleb ELF ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) keskkonnamõjudega. 

Mere elurikkust on võimalik kaitsta vaid ökosüsteemipõhist lähenemist kasutades ja võttes piisavalt alasid kaitse alla. Meri on väga oluline elupaigakompleks, muuhulgas kulgevad selle kohal lindude ja nahkhiirte rändeteed, vees aga kalade, hüljeste ja pringlite omad. Kõike seda tuleb arvestada mere kasutuse planeerimisel ja kaitsealade võrgustiku kujundamisel.

Kuidas Eestimaa Looduse Fond Läänemerd kaitseb?

• Merekaitsealad ja mõistlikum merealade kasutuse planeerimine
• Eutrofeerumine ehk toitainete liiast tulenev kahju
• Liigikaitse

WWFi Läänemere programmi koduleht 

Mis on hetkel on ELFis mere hüvanguks teoksil?

Varem ellu viidud Läänemerekaitselised tegevused