Kogusime sel nädalal toimunud annetamistalgutel looduse heaks 2268 eurot. Swedbank võimendas sel päeval kogutud summat omakorda 1284 euroga. See on ELFi annetamistalgute rekord. Sügav kummardus ja tänu kõigile toetajatele! Teie toetused annavad tuleval aastal hoogu ELFi loodustalgutele, mille käigus taastatakse ja hooldatakse erinevaid koosluseid ja elupaiku.

Eestimaa Looduse Fondi arveldusarved:
Swedbank: EE282200221005100292
SEB: EE691010102001506006

ANNETA OMA TALGULUGU!

Mis on ELFi loodustalgud ja mida seal tehakse?

ELFi talgud tähendavad tegusa seltskonnaga värskes õhus looduse eest hoolitsemist. Loodustalgud on ELFi üks pikaajalisemaid traditsioone - loodusreiside korraldamisega alustati juba 1998. aastal. Neist kasvasid välja loodustalgud.

Eestimaa Looduse Fondi talgud kestavad tavaliselt 3-5, vahel kuni 10 päeva. Talgutööde mõte on erinevate koosluste ja elupaikade taastamine ning hooldamine. Kõige sagedasemad tööd on võsa lõikamine ja koondamine, heinategu, õpperadade ja karjaaedade ehitus ning elupaikade, näiteks kõretiikide, hooldus, mõnikord ka külastamiseks sobivate alade ligipääsude avamine ning puhkerajatiste hooldamine ja rajamine.

Talgutööde kõrval tutvutakse ümbruskonnaga, käiakse matkarajal, kuulatakse kohaliku loodusetundja pajatusi. Talgu juurde käivad sageli kanuumatk, linnuvaatlus, lõkkeõhtud laulu ja kitarrimänguga, saunast jõkke kargamine, päikeseloojang mererannas ning mitmed teised toredad ühistegevused. 

ELFi talgute kohta loe lisaks veebilehelt talgud.ee

Kõred ehk juttselg-kärnkonnad olid 20. sajandi lõpus peaaegu hävinud. Sihikindla talgutööga kõre elupaiku taastades on õnnestunud kõrede väljasuremine peatada.

Haruldast kukemarjanõmme leidub Eestis vaid mõnel põhjaranniku saarel ning mändide pealetungi tõttu on see hävimas. Talgutööd Rammu saarel on kukemarjakooslust taastanud ja säilitanud.

Kuigi must-toonekure arvukus on siinmail alati olnud väike, on ta nüüdseks jäänud suisa haruldaseks. Põhirolli mängivad siin kindlasti suurte metsamassiivide raie ning toitumiseks sobilike ojade seisukorra halvenemine. Raiutud metsi me talgutööga tagasi tuua ei saa, küll aga võime hõlbustada must-toonekure ligipääsu toitumispaikadesse. Eestis on teada mitu metsaoja, kus salapärane Toonela lind endale toitu otsimas käib. Nende veekogude kallastelt võsa harvendades tagame must-toonekurele parema ligipääsu ning võimaluse röövloomade liginedes kiirelt põgeneda. Toidupuudus on üks peamisi põhjuseid, mis must-toonekurel ei õnnestu oma poegi üles kasvatada. Must-toonekure talgute kohta saab rohkem lugeda talgute veebilehelt.

ELFile on iga annetus oluline. Ka väike panus loeb. Aitäh!