Eesti soode vaheinventuur

  • Algus: 2017
  • Lõpp: 2019
  • Eesmärk: Ajakohastada, täiendada ja täpsustada Eesti soode andmekihti ja -kogu.

Miks on tarvis soid inventeerida?

Ligi 1400 sooala andmestik on vananenud (pärineb 1997. aastast või veelgi varasemast ajast), puudulik või puudub üldse. Kõik lage- ja puissood on küll soode andmebaasis, kuid siiani on jõutud täpsustada vaid 47 hektarist suuremate koosluste kirjeid. Andmebaas on täielikult toimetatud vaid üksikutes piirkondades. Vaheinventuur annab adekvaatsema ülevaate Eesti soodest ja nende olukorrast.

Tegevused

Projekti käigus toimetati Eesti soode andmebaasis olevad sookirjed vähemalt Põhja- ja Lääne-Eesti osas (digikontuuride täpsustamine, määratluste ja hinnangute adekvaatsuse kontroll, juhuvigade väljasõelumine). Ühtlasi püüti lahendada vastuolusid, kui muude uuringute põhjal on mõne objekti kohta laekunud teistsugune elupaigatüübi määratlus, seisundihinnang vms. Samuti võrreldi ka inventeerimisele minevaid objekte teistes andmekogudes oleva teabega.

Inventeerida oli kavas 1344 sooala, mille kohta käivad andmed on vananenud või küsitavad. Välitöödel koguti andmed iga sooala koosluse tüübi, seisundi, inimmõju ja liigilise koosseisu kohta ning sisestatakse need olemasolevasse andmebaasi. Paraku kärbiti projekti rahastust taodelduga võrreldes poole võrra, seetõttu õnnestus inventeerida umbes 463 ala. Välitöödel kogutud teave, samuti toimetamise käigus tehtud täpsustused edastati ka Keskkonnaregistri juures asuva Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) vastavatesse andmekihtidesse.


Selle projekti käigus kogutud andmestikku kasutasime ka loodusdirektiivi art. 17 järgse seirearuande koostamiseks. Võrreldes varasemate andmetega selgus, et rabasid on meil natuke väiksemal pindalal kui varem arvati, teisi sootüüpe aga rohkematel hektaritel. Teisalt on jälle rabade ja siirdesoode seisund ja kaitstus suhteliselt paremal tasemel, seda ka rahvusvaheliselt vaadelduna. Eesti kõige ohustatumateks sookooslusteks on allikasood ja liigirikkad madalsood.


Projekti tulemusena uuendati kõigi Eesti lage- ja puissoode elupaigamääratlused, liigiline koosseis ja seisundihinnangud selliselt, et enne 2030. aastaid puuduks vajadus nende või muude sooalade üleinventeerimiseks. Kahandatud eelarve tingimustes tuleb tõdeda, et kümne aasta pärast on tuhatkonna soo andmestik 30 aasta vanune, mistõttu uue ringi inventuuriga tuleb seetõttu alustada ikkagi varem.

 

Projektist ERRi raadiouudistest saab kuulata  SIIT (al 6,57 min). 

Projekti toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.