Kõik uudised

Tarmo Tüür: kuus avalikku küsimust keskkonnaministeeriumile

20. juuni 2019
Metsablogi
Juba teist aastat on koostamisel metsanduse arengukava järgmiseks kümnendiks (MAK2030). Väga laiapõhjalise ja läbipaistvana välja kuulutatud protsess on pälvinud ka avalikku huvi ja tekitanud küsimusi, kirjutab arengukava juhtkogu liige Tarmo Tüür.

Tarmo Tüür

Paraku näib, et otsustavate etappide saabudes on arutelude, läbipaistvuse ja laiema koostöö asemel keskkonnaministeerium valimas kinniste uste poliitikat. Täpsemalt on seda teinud asekantsler Marku Lamp, kes on metsanduspoliitikat juba 15 aastat suunanud üha intensiivsemaks, üha vähem metsaelustiku ja ökoloogiliste väärtustega arvestavaks ning üha suurema ühiskondliku rahulolematuse poole.

Just seetõttu on Marku Lambi ja tema alluvate usalduskrediit äärmiselt madal ning tulevikku suunatud arengudokumendi kokkupanekuks ja sellega ühiskondliku kokkuleppe saavutamiseks on hädavajalik ausus ja läbipaistvus kogu protsessi ulatuses.

Praeguseks on MAK2030 läbinud kolm etappi. Esiteks lähteülesande koostamine ja probleemide kaardistamine (2018. aastal), teiseks loosi teel moodustatud metsakogu (märts-aprill 2019) ja kolmandaks huvirühmade arutelud (mai 2019).

Järgmine etapp on metsanduse arengustsenaariumide koostamine. Neist peaks 34-liikmeline juhtkogu valima parima stsenaariumi, mille põhjal ministeerium asub MAK2030 lõppteksti koostama.

Arengustsenaariumide koostamise kohta pole seni antud mingit infot ei avalikkusele, arengukava juhtkogule ega protsessi kaasatud teadlastele. 17. juuniks kutsuti kokku juhtkogu koosolek, kuid paraku mitte arutamiseks, vaid info kuulamiseks ja noogutamiseks.

Koosolekul selgus, et stsenaariume on asunud koostama AS PricewaterhouseCoopers koostöös nelja teadlasega. Ülesande püstituse, töö teostajate valiku ning metoodika osas tekkis juhtkogu liikmetel rida küsimusi, millele vastused olid napid ja pigem uusi küsimusi tekitavad.


Selleks, et avalikkusel oleks võimalik jälgida ja mõista, kuidas sünnib kogu Eesti metsandusele kümneks aastaks alust panev stsenaarium, palume keskkonnaministeeriumilt avalikult vastuseid järgmistele küsimustele.

1. Milline on arengustsenaariume koostavale töövõtjale antud lähteülesanne? Jääb arusaamatuks, miks pole selle sisu kõigile tutvumiseks avalikustatud ega enne koostamist juhtkoguga läbi arutatud.

2. Millisest metoodikast lähtudes arengustsenaariumid koostatakse? Juhtkogu koosolekul jäi selgusetuks, kas ja millise metoodika on töövõtja valinud.

3. Kuidas toimus arengustsenaariume koostava töövõtja valik? Milliste kriteeriumite alusel? Riigihangete registrist nähtub, et avatud hankena seda tehtud ei ole.

4. Kuidas keskkonnaministeerium valis neli protsessis osalevat teadlast?

5. Miks ei kutsutud arengustsenaariumide koostamisse juhtkogus olevaid teadlasi, kes on kogu arengukava protsessi kaasa teinud? Protsessi algusest on öeldud, et kaasatakse juhtkogus olevad teadlased, ka 17. juuni koosolekul kinnitas Marku Lamp, et nende teadlastega on räägitud, kuid nii Marju Kõivupuu kui ka Asko Lõhmus kinnitasid, et neid ei kutsutud stsenaariumide koostamisse.

Lisaks kordame oma varasemat küsimust.

6. Arengustsenaariumitest sobivama valimisel juhtkogus on kõlavalt eesmärgiks seatud konsensus. Ent milline saab olla juhtkogu liikmete motivatsioon konsensusele jõudmiseks, kui kokkuleppe mitte saavutamisel on ette nähtud hääletus ja kogus on selges ülekaalus senise metsapoliitika jätku toetajad?

Konsensuse leidmine ja hääletamine on oma olemuselt vastuolus. Peale selle ei võimalda hääletamine saavutada tasakaalustatud otsust kogus, mille koosseis on ise tasakaalustamata. Avaldasime muret ökoloogiliste väärtuste selge alaesindatuse pärast ning paraku kinnitasid huvirühmade arutelud, et see mure on igati põhjendatud.

Kolmeteistkümnest arutatud probleemrühmast oli vaid üks "Raiemaht ja ökoloogilised väärtused: viimastel aastatel kasvanud raiemaht ja lageraiete pindala võivad tulevikus ohustada metsade ökoloogilisi väärtusi", kus konsensust ei saavutatud mitte üheski punktis. Samal ajal seati just see probleemrühm lähteülesande koostamisel ökoloogia töörühma poolt konkurentsitult kõige prioriteetsemaks.

Jääme ootame avalikke vastuseid ning loodame, et see aitab kaasa Eesti metsandusele sellise arengudokumendi sünnile, mis vastab praegustele keskkonnaoludele, loob eeldused kaasaegsemale ja ressursitõhusamale metsatööstusele ning vastab ühiskonna ootustele.

Artikkel ilmus ERRis 20.06.19.