Kõik uudised

Miks erineb SEI Tallinna ning Cambridge´i teadlaste ja Keskkonnaagentuuri hinnang mõistlikust raiemahust kliimamuutuste võtmes?

21. veebruar 2020
Metsablogi
Üleeile esitleti Keskkonnaministeeriumi tellitud Cambridge´i ülikoolis tegutsevate teadlaste ja Keskkonnaagentuuri (KAUR) ühisraportit “Mets ja kliimamuutus”. Raport nendib järeldustes “Arvestades süsinikubilanssi, metsatööstuse varustatust puiduga, metsa tagavara ja vanuselise jaotuse muutusi, võiks aastane keskmine raiete maht kokku olla 10-12 miljonit tihumeetrit.” Keskkonnaministeerium kiitis raportit oma pressiteates ning teatas metsaosakonna juhataja Kristel Järve suu läbi: “Kindlasti saame raportit kasutada ka metsanduse arengukava aastani 2030 (MAK2030) taustamaterjalina.”

Mäletatavasti ilmus mõni aeg tagasi sarnasel teemal ka ministeeriumi tellimusel SEI Tallinna töö “Metsanduse arengukava 2030 arengustsenaariumite mõju analüüs”. See järeldas: "Arengukava eesmärke on võimalik saavutada erinevates stsenaariumites toodud tegureid kombineerides järgmiselt: koguraiemaht jääks 8 milj tm/a piiresse (S2), nii säiliks metsatagavara kõigi nelja mõjuvaldkonna arengu- ja riskide maandamise vajadusi arvestades kõige paremini.” Teatavasti on Keskkonnaministeerium otsustanud seda tööd MAKi materjalina mitte kasutada heites sellele ette, et “Töö raamistikuks on aga seatud kliima- ja elurikkuse hoidmise eesmärgid ning ei ole arvestatud MAK2030 ettepanekus toodud ja huvirühmadega koos seatud MAK2030 koostamise eesmärkidega, sh üldeesmärkidega.”

Millest siis tuleb nende kahe töö erinev järeldus? Vastus peitub ilmselt KAURi koostatud ja ekspertidel kasutada olnud algandmetes.

SEI opereeris MAKi stsenaariumitega, millest pidas raiemahu poolest parimaks Karu nimelist (uuendusraie maht tulundusmetsades 6,6 miljonit). Selle uuendusraiete maht tulenes KAURi MAKi huvirühmade kogunemiseks valminud stsenaariumide võrdlustabelist, mida presenteeriti huvirühmadele mais. See nägi välja selline:



Cambridge´i teadlaste ja KAUR ühisraport tugineb aga juba uutmoodi tabelile, mille allikana on märgitud KAURi. Seda sai esmakordselt näha MAKi juhtkogu mullu detsembris toimunud kohtumisel Annela Anger-Kraavi ettekandes ning see näeb välja nii:
Tegemist on sisuliselt sama tabeliga, ent ühtäkki on tabelis üks väga oluline näitaja oluliselt muutunud. Enne, kui saame arutelule, milline raiemaht ei põhjusta vahetut kliimakahju, joone alla tõmmata, võlgneb KAUR avalikkusele selgituse, miks nende nägemus tagavara hoidvast raiemahust mõne kuuga nõnda drastiliselt muutunud on. Keskkonnaministeerium võlgneb aga selgituse selles osas, miks eelistatakse MAKi sisendmaterjalina sama küsimust uurinud tööde puhul sellist, mis metsatööstuse huvidega paremini kokku langeb.

Kliima ja metsa seoste õige käsitlemine on väga oluline keskkonnaküsimus. Väga oluline on ka see, et otsuste juures arvestataks elurikkusega, mis lisaks iseväärtusele on ka üks parimaid kaitseid kliimamuutuste negatiivsete mõjude eest. Ootame ministeeriumilt avatud, erapooletut ja läbipaistvat poliitika kujundamist.



Postituse autor: Siim Kuresoo